Labor 30.06.2009

Niisiis. Juba kolmas järjestikune stuudiosessioon mis ei toimu groZmoti tõttu. Rahvas nõuab kättemaksu. Mida väiklasemat, seda parem. Ja siit ta nüüd tuleb. groZmoti Väikese Räpase Saladuse Lugu. Pikk versioon.

Kõik sai alguse siis, kui groZmot ostis endale Basskitarri ja hakkas seda Mängima. Alguses ei osanud keegi midagi kahtlustada sest groZmot suutis oma tärkavat iha päris edukalt kontrolli all hoida.

Esimest korda juhtus see ühes proovis. Kogu Zorg oli Laboris koos ning harjutas usinalt. Meeleolu oli töökas ning Pegasus lendas kõrgel. Lugu oli vist Jää Jumalaga Mann. Ja järsku, ilma vähimagi hoiatuseta, sooritas groZmot Hüppe. Tagantjärele mõeldes ei olnud see ju teab mis pikk Hüpe. Ka mitte väga kõrge, aga see oli hästi ajastatud ning lükkas ümber mikristatiivi. Kõik arvasid et see juhtus kogemata kuid groZmot ise teadis paremini. Sest see oli Algus.

Usutavasti oli peale seda mõnd aega rahulik, küllap oli Esimene Hüpe midagi mis tekitas pikema rahulolu. Aga fantaasiad möllasid pinna all edasi ning otsisid Väljapääsu. 

Alguses toimusid Hüpped üksikult ning olid peamiselt sihitud asjade vastu. Aja jooksul groZmoti ja Basskitarri sünergia suurenes ning Hüpped suutsid tabada ka inimesi. Trummarit. Lauljat. Aga eriti just kitarriste.

Loomulikult püüdsid kõik mõista mis toimub - groZmot oli ju ometi hea semu kui ta parasjagu Basskitarri käes ei hoidnud. Ükskord arvas Doktor, et äkki on Basskitarr kurjast vaimust vaevatud ning ühendas Basskitarri enne proovi vooluvõrku - et vaimu välja ajada. Aga see ei aidanud üldse, ainult groZmoti silmad põlesid mängu ajal natuke õelamalt ning hoobid olid veel valusamad kui muidu. Järgmiseks prooviks pani groZmot Basskitarrile uued keeled ning teritas nende parajalt pikaks jäetud otsad. 

Väliselt oli muidugi kõik korras, keegi ei saanud aru millised probleemid Zorgi sees käärisid. Ainult ühel korral oleks asi peaaegu avalikuks tulnud. Toimus Clawfingeri kontsert mida Zorg pidi soojendama. Kaks päeva enne kontserti sooritas groZmot võimsa Hüppe trummikomplekti vastu. Tulemus – Joeli murtud ranne. Õnneks aitas Peeter Jõgioja meid tookord välja ja teistele ütles Joel et käis lumelauaga sõitmas.

See oli ka pöördepunkt, igal asjal lihtsalt on piir. Ei olnud lihtne groZmotit Basskitarrist võõrutada ja teda Süntesaatori juurde saada kuid lõpuks see siiski õnnestus. Muidugi ootame me hirmuga mil toimub tema Esimene Hüpe Süntesaatoriga. Seni ei ole seda siiski juhtunud ja praegu on Laboris turvaline olla. Ning sünteka keeli ei ole vähemalt võimalik teritada... kuigi groZmot on väga leidlik.

Allpool mõned hetked kus groZmotit on suudetud tabada vahetult enne või pärast Hüpet. Ta on liiga kaval et lasta end teolt tabada.

1. Sihikul on Intz. groZmot tõmbab siin pildil just õhku sisse et sooritada umbes viiemeetrine Hüpe. See õnnestus väga edukalt muide.

 2. Siin on Doktor Rebane juba Hüppe üle elanud. Ärge arvake, et naeratus tema näol on õnnelik. groZmoti ilmet ei ole mõtet kommenteerida. Räägib iseenda eest.